Digitaalset küpsust mõõdeti kaua aja jooksul kohalolu järgi: kliendiportaal, automatiseeritud arveldus, kliendile mõeldud dashboard. Kellel see oli, oli esirinnas. Võrdlus käis tehtud investeeringute üle, mitte selle üle, mida need investeeringud tootsid. Kolme süsteemiga tarnija võitis vestluse ühe süsteemiga tarnijast, olenemata sellest, mis nende süsteemide andmetega juhtus.
See kriteerium nihkub. Mitte sellepärast, et digitaliseerimine muutuks vähem oluliseks, vaid sellepärast, et küsimus muutub "kas teil see on" pealt "mida see teeb ilma, et inimene sellele käega puudutaks" peale. Kliendiportaal, mis näitab ainult staatust, on midagi muud kui portaal, mis signaliseerib kõrvalekallet, pakub välja põhjuse ja valmistab ette lahenduse heakskiitmiseks. Esimene on digitaliseerimine. Teine on digitaalne küpsus nii, nagu see praegu loeb.
Iga digitaalse küpsuse väite taga on hunnik operatiivset tööd, mis oli varem inimtöö: andmete kogumine erinevatest süsteemidest, mustrite tuvastamine, kõrvalekallete signaliseerimine, esialgse ettepaneku sõnastamine ja selle ettepaneku esitamine kellelegi, kes selle heaks kiidab või tagasi lükkab. Enamikus ettevõtetes läbib osa neist sammudest ikka veel inimeste kaudu, kes koostavad aruandeid ja saadavad neid käsitsi edasi. Kasvavas hulgas ettevõtetes teeb AI signaliseerimise ja ettepaneku tegemise ning töötaja hindab ainult lõpptulemust.
See erinevus ei peitu ambitsioonis, vaid selles, mis toimub kapoti all. Ettevõte, kellel on puhtad, ühendatud andmed, saab AI-le üle anda ülesande, mis ettevõttes, kus andmed on laiali erinevates tabelites, on endiselt täielikult inimtöö, isegi kui mõlemad ettevõtted kannavad paberil nimetust "digitaalselt küps". Võrdlus ei käi seega enam süsteemide arvu üle, vaid selle üle, kui suur osa selle taga olevast tööst teeb ennast ise ja kui palju järelevalvet see veel nõuab.
Klient märkab digitaalset küpsust mitte liidese, vaid vastuse kiiruse ja initsiatiivi järgi. Kas ta saab teate enne, kui ta ise peab helistama, või alles siis, kui ta küsib? Kas kõrvalekallet tarnes selgitatakse konkreetse põhjusega, või üldise vabandusega, mis järgneb kolm päeva hiljem? Kas aruanne, mille ta saab, on süsteemi eksport, või tõlgendus, mis arvestab juba sellega, mis on tema jaoks oluline?
Need erinevused on mõõdetavad läbivooluajas, selles, mitu korda peab klient ise ühendust võtma, ja selles, kui sageli sisaldab teade õiget diagnoosi ilma inimtöö järeltöötluseta. Need ei ole mõõdetavad digitaalsete tööriistade arvu järgi, mida tarnija oma veebisaidil mainib.
Kas ettevõte saavutab siin eduma, sõltub kolmest asjast: aluseks olevate andmete kvaliteedist ja ühendatusest, valmidusest lasta AI ettepanekul tegelikult toimida lõpp-punktina, mitte olemasoleva protsessi täiendusena, ning määrast, mil määral on järelevalve korraldatud kui põhjendatud hindamine, mitte kui töö kordamine. Ettevõtted, kellel on need kolm asja korras, näevad digitaalse küpsuse nihkumist kulukirjest tõestatavaks erinevuseks kliendiga peetavas vestluses. Ettevõtted, kus andmed on ikka veel laiali, jätkavad digitaliseerimist ilma, et klientidega suhtlemise tempo märgatavalt muutuks.
See ei ole ainult eelarve küsimus. Kaks võrreldava IT-investeeringuga ettevõtet võivad siin olla väga erinevatel positsioonidel, lihtsalt sellepärast, et üks on aluseks olevad protsessid korrastanud ja teine mitte. Sellist erinevust on vestluses raske avastada, kuid seda on võimalik tõestada.
See nihe ei puuduta ainult digitaalset küpsust kui iseseisvat teemat. See on seotud sellega, kui lihtne on kliendina äri ajada, nagu on lahti seletatud lehel mida kliendiprotsesside automatiseerimine muudab äri ajamise mugavuses, sellega, mil määral on geograafiline hajutatus endiselt takistus, kui süsteemid küll, aga inimesed mitte igal pool kohal ei ole, nagu on käsitletud lehel kuidas AI muudab geograafilise katvuse tähendust, ja küsimusega, kas sertifitseerimised tõestavad ikka veel sama asja, kui osa aluseks olevatest kontrollidest toimub automatiseeritult, nagu on selgitatud lehel mida sertifitseerimine veel tõestab, kui AI teeb osa kontrollist.
Aluseks olev küsimus — milline töö selles konkreetses ettevõttes on tegelikult AI-le üle antav — erineb organisatsiooniti ja sellele vastatakse ülesandepõhiselt FTE TO AI töö-skaneeringuga.
See ei puuduta personaliotsuseid; mida tööandja selle tulemusega teeb, on tema enda seaduslike nõuete küsimus, mida siin ei käsitleta.
Väidet "me oleme digitaalselt küpsed" on konkurendil sama lihtne esitada kui teil. Erinevus tekib selles, mis on selle all tõestatav: milline samm on automatiseeritud, milline toimub veel järelevalve all ja milline jääb täielikult inimtööks. Kes ei tea, kuidas konkurendid hangivad tõendeid ilma avaldatud arvudeta, leiab lähenemise lehelt kuidas hankida teavet konkurentide kohta, kes arve ei avalda, ja kes märkab, et kõik sektoris kõlavad väited on omavahel vahetatavad, saab lugeda, miks see nii on, lehelt miks kõlavad kõik konkurendid oma lubadustes ühtemoodi.
Tasuta mõõtme-kontroll näitab, mida see teie enda positsiooni jaoks tähendab: te nimetate, mille põhjal arvate end võitvat, ja näete, millised neist väidetest on tõenditega kaitstavad. Täielik benchmark, kus võrdlusgrupp on kõigi mõõtmete lõikes kõrvuti, on ehitamisel.