Sertifitseerimine kehtis pikka aega kui kindel kulukoht etteaimatava läbimisajaga. Kellel oli korras ISO-sertifikaat, valdkonna tunnistus või kliendispetsiifiline kvalifikatsioon, sai selle veebilehele panna ja tehing oli selle kriteeriumi osas kinnitatud. Pakkujate vaheline võrdlus ei käinud siis selle üle, kas sertifikaat on olemas, vaid selle üle, kui kiiresti sai selle näidata, kui ajakohane see oli ja kui palju vaeva selle säilitamine muude kohustuste kõrval nõudis.
Viimane on täpselt see, kus töö peitub: toimikute koostamine, tõendite kogumine, auditite ettevalmistamine, resertifitseerimiste jälgimine, normide muudatuste ümbertõlkimine sisemisteks protseduurideks. See oli võimekus. Paar täistööajale taandatud töötajat (fte), kes perioodiliselt uuesti läbi käidi, tippkoormustega auditihetkede ümber ja rahulikumate kuudega vahepeal.
Kui AI võtab suures osas üle sertifitseerimistoimikute koostamise ja ajakohastamise, ei muutu sertifikaat ise, vaid see, mis eristab. Sertifikaat, mis on alati ühe päeva jooksul täielikult ja tõendatavalt laual, on teistsugune konkurentsieelis kui sertifikaat, mis on tõesti olemas, kuid mille tõendamine hankemenetluses võtab kolm nädalat. Võrdlus nihkub küsimuselt "kas tarnijal on sertifikaat olemas" küsimuse "kui kiiresti ja kui täielikult saab tarnija tõendi esitada, kui seda vaja on" poole.
See mõjutab kolme liiki tööd, kuid mitte võrdselt:
Erinevus ettevõtete vahel ei seisne seega selles, kas neil sertifikaat on, vaid selles, kui suur osa ettevalmistavast tööst on juba üle nihutatud. Ettevõte, kus toimikut hoiab pidevalt ajakohasena süsteem, mis annab kõrvalekalletest märku, konkureerib teises tempos kui ettevõte, kus toimikut poleeritakse käsitsi üks kord aastas auditi jaoks.
See erinevus sõltub mõnest asjast, mis on ettevõtte lõikes erinevad: kui struktureeritud on aluseks olev andmestik juba praegu, kas norm ise jätab ruumi automatiseeritud tõendamisele, ning kas sertifitseeriv asutus tunnustab automatiseeritud toimikuid täieõigusliku tõendina. Ettevõte, kus protsessid on hästi dokumenteeritud digitaalses süsteemis, saab selle töö nihutada kiiremini kui ettevõte, kus alusdokumendid on veel kaustades ja postkastides. See ei ole tahtmise küsimus, vaid küsimus sellest, kust lähtutakse.
Ärijuhi jaoks ei ole küsimus seega see, kas AI sertifitseerimise "üle võtab", vaid see, milline osa aluseks olevast tööst on selles konkreetses ettevõttes juba nii kaugel, et see on ülevõetav, ja milline osa toetub veel inimtööle. See on teistsugune küsimus kui personaliküsimus: see käib töö olemuse, mitte selle kohta, kes seda teeb. Personaliotsuste puhul kehtivad omad seadusjärgsed nõuded, sõltumata sellest küsimusest. Just selle vahetegemise, ülesande kaupa mitte üldistuste kaupa, annab vastuse FTE TO AI töövoo skann.
Sertifitseerimine ei ole ülejäänud võrdlusest lahus. Sama nihe kehtib näiteks kiiruse puhul, millega pakkumised koostatakse, mugavuse puhul, millega klient saab tarnijaga äri teha, ja viisi puhul, kuidas garantii ja riski ülevõtmist tõendatakse. Kõigil neil juhtudel ei muutu lubadus, vaid kiirus ja tõendatavus, millega see lubadus täidetakse. Konkurent, kellel on sertifitseerimise osas sama paber, kuid kes toob toimiku kiiremini lauale, võidab tehingu, mis nägi esmapilgul identsena välja.
See muudab sertifitseerimise dimensiooniks, mida on omaenda konkurentsipositsiooni hinnangus lihtne üle- või alahinnata. Kes soovib teada, kuidas oma positsioon suhestub sarnaste pakkujate positsiooniga, ei pääse mõõdupuust, mis lubab võrrelda konkurentidega selle põhjal, mis on tegelikult tõendatav, mitte selle põhjal, mis on veebilehel kirjas.
Esimene samm ei ole süsteemi soetamine, vaid väite selgeks saamine. Sõnastage, mille alusel arvate sertifitseerimise osas võitvat: esitamise kiirus, sertifikaatide paketi laius, toimiku ajakohasus. Tasuta dimensioonikontroll näitab, millised neist väidetest on praegu tõenditega kaitstavad ja millised põhinevad peamiselt eeldusel. Täielik võrdlusuuring, kus peer group on hinnatud igal dimensioonil ja jälgitavalt põhjendatud, on valmimisel.