Lubatud tarneaeg tulenes tööjõu hulgast: kui palju inimesi oli olemas tellimuste planeerimiseks, erandite käsitlemiseks ja klientide teavitamiseks, kui midagi läks valesti. Kellel oli rohkem võimekust, sai kiiremini reageerida ja seega lubada lühemat tarneaega. See oli mänguväli, ja sellel mänguväljal teadis kommertsvastutav isik enam-vähem, kus ta konkurentidega võrreldes seisis: tööjõu hulk on nähtav või hinnatav.
See eeldus ei kehti enam kõikjal. Kui planeerimine, tellimuste töötlemine ja kliendiuuendused toimuvad suures osas AI abil, ei sõltu tarneaeg enam sellest, kui palju inimesi tööl on, vaid sellest, kui hästi on selle taga olev süsteem korraldatud. Kaks võrdse töötajate arvuga ettevõtet võivad seetõttu lubada täiesti erinevaid tarneaegu. See ei ole tulevikuvisioon: see toimub juba täna, ühel ettevõttel juba nüüd ja teisel veel mitte.
Lubatud tarneaja taga on rida ülesandeid, mis jagunevad kolme kategooriasse.
Osa saab AI täielikult üle võtta: laoseisude, tootmisvõimsuse ja transpordiaegade kombineerimine teostatavaks tarnetähtajaks on arvutustöö, ja arvutustöö on just see, milles AI on süstemaatiliselt kiirem ja järjekindlam kui planeerija, kes teeb seda muude ülesannete kõrvalt.
Osa toimub inimliku järelevalve all: häire korral — tarnija, kes langeb välja, tellimus, mis erineb mustrist — võib AI pakkuda kohandatud tarneaega, kuid keegi kiidab selle ettepaneku heaks või lükkab tagasi, põhjendatult. Selle heakskiidu kiirus määrab, kui kiiresti uus lubadus kliendile jõuab.
Osa jääb inimtööks: klient, kes helistab, kuna tarnet on kaks korda edasi lükatud, tahab selgitust ja kaalutlust, mis ulatub kaugemale kui nupule vajutamine. Kui palju sellist vestlust veel vajalik on, sõltub sellest, kui hästi esimesed kaks kategooriat juba toimivad — mida vähem häireid märkamatuks jääb, seda vähem selliseid vestlusi on vaja.
Erinevus ettevõtete vahel ei seisne selles, kas nad kasutavad AI-d, vaid selles, mis on juba ühendatud. Planeerimissüsteem, mis on lahutatud laohaldusest, annab vähe kasu, ükskõik kui täiustatud selle taga olev mudel on. Ettevõte, kus tellimusandmed, laoseis ja transpordiplaneerimine juba põhinevad üksteisel, saab planeerimismudeli sellele kohe peale panna ja tarneaega vähendada. Ettevõte, kus need andmed on lahknevates süsteemides ja tabelites, peab need esmalt korda tegema, enne kui midagi on üldse automatiseerida.
See selgitab, miks nihe ei toimu kõikjal ühesuguse kiirusega, ja miks kaks konkurenti samal turul, samasuguse töötajate arvuga, võivad ikkagi lubada erinevaid tarneaegu. See ei ütle midagi selle kohta, kui palju inimesi töötab või peaks töötama; see on eraldi kaalutlus omaenda seaduslike nõuetega, mida siin ei käsitleta.
Kui tarneaeg muutub tööjõuküsimusest süsteemiküsimuseks, muutub ka see, mille alusel te konkurente võrdlete. Küsimine, kui palju inimesi planeerimise juures töötab, ütleb enam vähe. Olulisem on, kas konkurent saavutab tarneajad järjekindlalt, kui kiiresti ta häire korral kohandub, ja kas see on juba eelnevalt näha selles, kui kindlalt ta tarnetähtaega nimetada julgeb.
See on samas üks nendest kohtadest, kus see, kuidas leida kasutatavat teavet konkurentide kohta, kes numbreid ei avalda muutub oluliseks: tarneaeg on üks vähestest mõõtmetest, mida saab praktikas kontrollida, näiteks omade tellimuste või kliendisignaalide kaudu, ka kui konkurent numbreid selle kohta ei jaga.
Tarneaeg ei ole ka teistest mõõtmetest lahus. Lühem tarneaeg, mis kaasneb rohkemate vigadega, ei ole võit; kuidas need kaks omavahel seotud on, tuleb tagasi teemas kuidas AI muudab konkurentsi kvaliteedi osas. Ja tarneaeg, mis on lühike ainult standardtellimuste puhul, ütleb midagi teistsugust kui tarneaeg, mis püsib ka laia tootevaliku juures, nagu käsitletud teemas kuidas AI muudab konkurentsi tootevaliku osas. Kes leiab enda ja konkurentide turunduses peamiselt äratuntavaid kiiruslubadusi ilma eristuseta, tunneb ära mustri artiklist miks kõik konkurendid kõlavad oma lubadustes ühtemoodi.
Küsimusele, kas tarneaeg on teie ettevõttes tööjõuküsimus või juba süsteemiküsimus, on üldise pilguga raske vastata; milline sellel oleva töö taga olev osa on tegelikult AI-le üle antav, saab vastata ülesandehaaval FTE TO AI töökaardistusega.
Konkurentidega võrdlemiseks on esimene samm väiksem: sõnastage, millega arvate tarneaja osas võitvat, ja testige tasuta mõõtmekontrolliga, milline neist väidetest on tõenditega kaitstav. Täielik võrdlusalus, koos hinnete ja tõendimaatriksiga mõõtme kohta, on ehitamisel.