IT-teenusepakkuja koosneb töökihtidest, millel on omavahel vähe pistmist. On koodi ehitamine ja hooldus, on piletite ja intsidentide lahendamine, on arhitektuur ja disain, on projektijuhtimine kliendi suunas ja on müügieelne töö: pakkumised, teostatavuse tõendid, hanke tehniline põhjendus. Nende kategooriate vaheline tundide jaotus erineb tellimuste vahel märkimisväärselt. Kasutajatoe osakond töötab mahu ja korduvuse peal. Arhitektuurimeeskond töötab väikese arvu suure kogemusega inimeste peal. Tehingu tulemuse määrab see, millisele nendest kihtidest klient kõige suuremat kaalu annab, ja see erineb hanke, kliendi ja projekti hetke lõikes.
Kolm kategooriat, mis kehtivad kõikjal — AI võtab ülesande üle, AI teeb tööd valmis ja inimene kiidab heaks või lükkab tagasi, või jääb töö endiselt inimtööks — läbivad IT-sektorit, ja seda ebaühtlaselt. Tuntud probleemide piletite käsitlemine on osaliselt automatiseeritav; esmane triaaž, mustri äratundmine, varasematest juhtumitest lahenduse leidmine. Rutiinsete tarkvaraosade koodi genereerimine liigub AI poole, kusjuures ülevaataja kiidab tulemuse heaks. Arhitektuuriotsused, kliendi hägusa soovi tõlkimine toimivaks süsteemiks ning kliendi usalduse hoidmine jäävad praegu inimtööks, kuna see eeldab hinnangut, mida ei saa tuletada olemasolevate andmete mustrist.
Selle nihke põhjus ei ole see, kas AI on kodeerimises hea. See puudutab seda, mis juhtub tarnijate omavahelise võrdlusega, kui osa sellest tööst hakkab toimuma iseenesest. Kasutajatoe vastamiskiirus oli tulemus, mis sõltus personalist ja planeerimisest; kui triaaž toimub suures osas automaatselt, ei ole kiirus enam hea meeskonna tõend, vaid hästi konfigureeritud süsteemi tõend, ja sellise süsteemi saavad konkurendid samuti ostetud või ehitatud. Mis siis eristajaks jääb, ei ole kiirus ise, vaid see, mis juhtub olukordades, kus süsteem probleemi ei lahenda — kes sellest siis läbi tuleb ja kes jätab kliendi ootama.
Sama muster kehtib pakkumisprotsesside puhul. Tehnilise ettepaneku koostamine olemasolevatest komponentidest on töö, mida osaliselt saab automatiseerida. Kui see toimub hankes mitme osapoole puhul, nihkub see, kus klient endiselt vahet näeb: ei ettepaneku kiiruses, vaid selles, kas ettepanek sobib täpselt sellele konkreetsele olukorrale, ja selles, kes suudab seda selgitada ilma malli peale toetumata.
See, kas IT-ettevõte on selle juba niimoodi korraldanud, sõltub sellest, kuhu ta oma inimesed paigutab. Osapool, kes rakendab oma kogenud arhitekte suures osas standardse koodi kirjutamisel, ei jäta palju mahtu vestlusele kliendiga, kus tehing otsustatakse. Osapool, kes on selle töö juba ümber jaotanud — AI rutiinse osa jaoks, inimesed hinnangu jaoks — on need tunnid vabastanud just selle osa jaoks, millega nüüd võidetakse. See ei ole otsus, mis tehakse ühe kvartaliga; see tuleneb varasematest otsustest tööriistade, selle kohta, kes millist tüüpi tööd teeb, ja selle kohta, kui palju usaldust on organisatsioonil automatiseeritud väljundi järelevalve suhtes. See, mida tööandja seejuures oma personaliga ette võtab, on tööandja otsustada; sellele kehtivad omad seaduslikud nõuded, sõltumata küsimusest, milline töö on tehniliselt üleantav.
See dünaamika ei ole IT-sektorile ainuomane. Samasugune nihe — mahult ja kiiruselt hinnangule ja selgitamisele — toimub erinevalt finantsteenuste sektoris, kus nõustamine ja riskihindamine on peamine kokkupuutepunkt, ja veel teistmoodi ehitussektoris, kus planeerimine ja kalkulatsioon nihkuvad, kuid teostus ehitusplatsil jääb inimtööks. Küsimusele, milline töö sellel konkreetsel ettevõttel on juba nihkunud ja milline mitte, saab vastuse [töökaardistuse abil, mis hindab iga ülesande kohta, kas AI võtab selle üle, võtab selle osaliselt üle järelevalve all, või mitte](https://ftetoai.nl) — eraldi sammuga, sõltumatult konkurentidega võrdlemisest.
Selle nihke risk ei ole see, et tarnija kaotab, vaid see, et ta ei tea, millega. Pakkumine, mis väidab olevat kiirem, veebisait, mis lubab stabiilsust, müügikõne, mis toetub ekspertiisile — need on kõik väited, ja väited on eelis ainult siis, kui neid saab põhjendada võrreldes sellega, mida klient mujal näeb. Kes on korra tuvastanud mahajäämuse mingis mõõtmes, leiab lähenemisest konkreetse mõõtme mahajäämuse tasategemiseks, millised on selleks võimalused, ja kes soovib väidet kinnitada enne, kui klient selle kohta küsib, leiab enda kvaliteedivälide põhjendatuse kontrollimisest, kuidas seda süstemaatiliselt teha.
Määrake kindlaks, millega teie ettevõte arvab võitvat — kiirus, hind, ekspertiis, usaldusväärsus — ja kontrollige, milliseid neist väidetest saate täna tõenditega kinnitada võrreldes konkurendiga. Just seda teeb tasuta mõõtmekontroll: mitte täielik võrdlusanalüüs, vaid esmane ülevaade sellest, millised väited on kindlal alusel ja millised veel õhus ripuvad. Täielik konkurentsivõrdlus koos tõendimaatriksiga iga mõõtme kohta on valmimisel.